Võitlus Monikaga

Kõik sündmused algasid neljapäeva õhtul (9.dets), kus algas lumetorm Monika (loe lisaks) ning sellega seoses pidin oma Tallinna sõiduplaane natukene kohandama. Nimelt minu Tallinnasse mineku põhjus oli Eesti Invaspordi Liidu “2010 aasta Parimate sportlaste austasustamine” 

10 dets hommikul kell 6:15 hakkasid minu seiklused pihta. Kodus uksest sain hästi välja, kuid maja ümbruses olid keskmise suurusega hangesid mul ei õnnestunud vältida kahjuks ülejäänud teed kuni raudteejaamani kõndisin sõiduteel, sest kõnniteed olid läbimatud. Raudteejaamas mind ebameeldiv üllatus see oli remondis ning ei pääsenudki tuule eest varju, vaid tuli seda kannatada kuni rongi saabumiseni ja diiselrong 0011saabuski kuni tapani sõitis ta normaalselt, kuid seal tekkiks neil  väike tehniline probleem vist ning esiseime u. 10min. Sõiduaeg helistas Raul ja ütles, et Tallinnas on suur tuisk ja palju lund. Juba hommikul tuli mul peas Tallinna plaane muuta, sest väljas oli ilm väga kehva ning tuleb otsida ajaviidet kella 13 linnas. Mul oli paar plaani kas olla kesklinnas või sõita kohe peopaiga lähedale. Sain teada, Aivo linnas helistasin talle ja kutsusin ta linna peale. Diiselrong 0011 saabus Tallinna 9:20 kuskil. Esimese katsumuses torm Monikaga väljusin mina võtjana välja. Ma seadsin sammud kohe Viru keskuse poole, kus olime Aivoga kokkuleppinud kohtumisepaiga.

Tallinna linnas ei tundunud asi nii jube,kui oli meil Jõgeval. Isegi päeva peale läks linnas veel ilm selgemaks ning rahulikumaks. Võttes Jõgeva inimestega ühendust, siis rääkisid, et neil on seal ikka kõvatuul jne. Eesti Invaspordi Liidu “2010 aasta Parimate sportlaste austasustamine”  toimus väheste inimeste osavõtul,sest torm Monika oli teeninud oma töö. Parimaks sportlaseks sai Kardo Ploomipuu ja paremaks treeneriks sai Kardo treener Õnne.  Peale pidulikku üritust suundusin uuesti kesklinna, et sealt sooritada paar ostu ning siis seadsin sammud Baltijaama, kus võtsin ühe korralikku kõhutäie süüa.

Kell oli vist 16:15 kui läksin restoranist alla rongi ootefuajeesse. Siit algas minu reedene suurim seiklus pihta. Niipalju vahele öelda, et algul plaanis sõita koju viimase rongiga,mille väljumise aeg oli 20:09, kuid päeva peale mõtlesin ümber ja tahtsin sõita tagasi 17:10 rongiga. Tagantjärgi oli see päris õige otsus, muidu oleks kuskil südaööl tagasi jõudnud.

Alles olles vaatasin, mis teelt läheb minu rong Jõgevale selleks oli nr 4. Tablool oli veel kirjas et rong 0014 saabumise aeg 17:05.  Kell jälle umbes 16:40 kui ma lahkusin jaamast perroonile ja seal oodata saabuvad rongi, mille nr oli 0013. See diiselrong saabus jaama kuskil 17:20.

Nüüd võtaks paar väljavõtet Edelaraudtee “Tuisupäevikust” Tartust- Tallinna rongist nr 0013, mida ma ootasin perroonil, et Jõgevale pääseda.

14:50 Kiirrong 0013 Tartust Tallinna edeneb jõudsalt ja on jõudmas peagi Jõgevale!

15:20 Jätkuvasti suudavad Tallinn-Tartu kiirrong 012 ja Tartu-Tallinn kiirrong 0013 sõita suhteliselt sõiduplaanilähedases tempos.

15:59 Tartust tulev kiirrong 0013 sai Kiltsist +5 min graafikule veel pöörangurikke tõttu ja liigub nüüd 20 min graafikust maas.

16:06 Tänastes sõiduoludes teevad Tallinna-Tartu kiirrongide mehed ja masinad kõik, mis võivad. Tallinna poolt tulev rong on väljunud Jõgevalt, Tartust Tallinnasse sõitev rong läbinud Tapa. NB! Siiski on karta, et õhtused populaarsed väljumised Tallinnast Tartusse 17:10 ja Tartust Tallinna 17:23 võivad väljumisega pisut hilineda.

17:06 Tartu-Tallinn kiirrongi 0013 eeldatavaks saabumisajaks Tallinnasse on 17:20.

loe lisaks

Siin kohal jõuabki lõpuks rong jaama ning lõpeb minu külmetamine perroonil.

“Tuisupäevik” jätkub nüüd liinil Tallinn- Tartu rongiga nr 0014.

17:40 Tallinn-Tartu rong 0212 hilineb Tartusse, saabudes 18:15. Sellega seoses viibib Tartu-Valga rongi väljumine, kuna see rong ootab ümberistujad ära. Plan väljumine peale 18:15.

18:40 Tallinn-Tartu kiirrong 0014 on läbinud Tapa. Tartu - Tallinn kiirrong 015 peaks peatselt jõudma Tamsallu. Narva rongile nr 0222 tiksub vaikselt mahajäämust sõiduplaanist juurde ja praegu on see juba umbes 30 min, ent ta on jõudmas Kiviõlisse ja siiski tublisti edenenud, sihtpunkt Narva on juba kiviga visata.

19:07 Tallinn-Tartu kiirrong 0014 seisab hetkel Nõmmkülas (Tapalt väljus +27), kuna Tamsalus ei tööta pöörangud. Ootab vastutulevat rongi 0015 ja pääseb lähiajal liikuma.

19:28 Kiirrong Tartust on jõudnud juba Lehtse kanti ja kulgeb praegu +35 võrreldes põhiplaaniga. Orienteeruv saabumine Tallinnasse ca 20:15, reisi nr 0016 Tallinn-Tartu algus sellest tulenevalt ca 20:25 Kiirrong Tallinnast Tartusse on läbinud Kiltsi jaama ja selle liikumine on rohkem graafikust maas, 43 minutit. Kui nüüd kõik laabub, siis on oodata Tartusse saabumist kell 20:45 paiku ja tagasireis 0017  Tallinna suunas algab 20:55.

20:04 Tallinna poolt tulev Tartu kiirrong 0014 on jõudmas Jõgevale. Tartu poolt tulev peaks juba Ülemiste perrooni pealt nähtav olema.

20:08 Valga-Tartu-Tallinna rong nr 0213 liigub Tartu poole ca 40 minutilise mahajäämusega sõiduplaanist. Meeskonnal tuli puhastada pööranguid Kaareperes. Paraku sai hilinemine veelgi lisa, sest Pedjal tuli oodata ja läbi lasta Tartu suunas kihutav kiirrong 0014, kel täna veel üks reis ees seisab. Oh...

20:57 Rindeteated jäävad harvemaks, sest enamus ronge on lõppjaamadesse jõudnud. Siiski, jäänud on viimased vaprad: 0016 Tallinn-Tartu väljus Tallinnast +14 minutit võrreldes põhiplaaniga ehk 20:23.0014 Tallinn-Tartu jõudis just Tartusse ning on ca 10 minuti pärast alustamas tagasiteed Tallinnasse. Väljumisajaks pakun 21:10.

loe lisaks

Rongile jõudes ning oodates,millal saab pileti osta koju. Arvutasin endamisi, et rong peaks Jõgevale jõudma kuskil poole kaheksapaiku kõige varem kella 19:00. Kuid paraku tuli mul eksida, sest nagu Tuisupäevikust lugeda, et me seisime enne Tamsalu peatust, et läbi lasta sealt tulevat kiirrongi nr. 0015. Tamsalu peatus oli edukalt läbitud ning sain kergemalt hingata, et nüüd enam ei jää palju Jõgevani nii umbes 20 min. Kuid saatusel või kuidas Te tahate seda nimetada,kuid rakkest läbides käis rongi all üks kõva mürakas ning rong jäi seisma. Kui vedrurist tuli välja klienditeenindaja, kes oli natukene enne seda sinna läinud. Jagab meile rahulikult informatsiooni juhtunu kohta, mis on juhtunud,et rong sõitis mingist metall asjast üle ning see lõhkus rongi õhusüsteemi ja parandamisega võib mina u 30 min kuni 2 tunnini. Seekord oli vana jumal meie poolt ning rong hakkas liikuma umbes 15 pärast ja kodulinnas olin 20:07. Kui rongist väljusin läksid vedurimehed uuesti rongi alla vaata,mis seal juhtus. Minul oli heameel, et jõudsin tervelt koju. Sellega olin ka võitnud tormi Monika.

Suured- suured tänud Edelaraudteele.

Kristina Šmigun-Vähi võitis Vancouveris hõbemedali | murdmaasuusatamine | Uudised | Vancouver | ERR

Kristina Šmigun-Vähi võitis Vancouveris hõbemedali murdmaasuusatamine Uudised Vancouver ERR

http://naistekas.delfi.ee/suhted/suhted/uksiolu-on-sama-loomulik-kui-suhtes-olemine.d?id=25074759

http://naistekas.delfi.ee/suhted/suhted/uksiolu-on-sama-loomulik-kui-suhtes-olemine.d?id=25074759

Shared via AddThis

Kas Me elame Eesti Vabariigis, kus on õigus mõtte- ja sõna vabadusele?

Ma tahan elada sellises Eestis, kus ei pea kartma oma arvamuse välja ütlemises ja tegutsemises. Paraku seda ei saa seda teha., sest meie mõtteviis on ikka rikutud diktatuuri poolt.

Meil on Eesti Vabariigi põhiseadus II peatükis , kus on määratud põhiõigused, vabadused ja kohustused. Kuid oskaksime neid õieti kasutada, siis oleks sellest rohkem kasu. Eestlastele on ikka tüüpiline olla vaikne ning kuuletuda võimule, võõrastele seejuures unustades ise enda mõtlemise ära. Kõige hullem on asi toimub interneti uudiste portaalides, kus elavad kaaskodanikud oma komplekse välja anonüümsetena või XXX nimede all. Kas see on sõna vabadus see on rohkem selle väär kasutamine. Õigem oleks kasutad oma nime või initsiaale. Eks julgus tuleb ka, siis kui on sponsoreeritud viina tehaseid. Vähesed, kes avaldavad oma arvamust kaines oleks ning on lihtkodanik peetakse teda hulluks ja nõdrameelseks. Kunagi ammu käis meil koolis luuletaja kirjanik Sven Kivisildnik sellise lause klassi ees see oli umbes nii „mina olen geenius, kuid teie olete hallmass“. Nüüd mõeldes sellele üle ning mulle tundub nüüd need sõnad hulga mõistlikumad, kui sellel momendil, siis mõtlesin temast, kes peab ennast kõige tähtsamas ja teised pole mitte keegi. Nüüd olen mina sellest nii aru, et meil kõigil on õigus olla eriline ja selline nagu ise tahan. Kui vaadata, mis toimub suurtes poodides soodus pakkumiste päevadel rahvas kohe üldse ei mõtle jooksevad nagu Aafrikas loomad, kes näevad vett põe ajal. Neil on vesi vajalik, kas me peame asju osta meeletult kokku, mida polekski üldse vaja. Kas see on tõesti vabadus? Pole midagi teha, kui meile on jäänud jäljed ajju minevikust, kus polnud midagi saada. Oleks juba aeg unustada, mis oli vanasti ja võrrelda tänasega. Elu võis küll odavam olla ja lihtsam, kuid meil puudus mõtte ja tegevus vabadus. Nüüd on see käes, aga kasutame seda kuritarvitades. Oleme liiga enesekesksed, hoolimatud, kadedad, võimu ja raha ahned zombid või robotid. Olen kohanud ka inimeste käest ebaõiglast kriitikat, kes ei tunnen mind, vaid öeldakse, et liiga hullud mõtled intrikant, räuskaja jne. Kui inimest ei kuulata ja ei panda tähele ning surutakse asju peale, mis on tema loomu ja eetika vastu., kui talle ei meeldi ning ütleb seda selge ja kõva häälega välja. Kas see, siis on vale või õige. Vot selle hallimassi arust on, kes peavad end geeniusteks, aga tegelikult pole üldse seda. Paraku on nii kui antakse neile hoolimatutele metallajudega inimestele, kelle silmi ees on ainult enda peegelpilt ja $:$. Vandus tähendab ikka seda püüdleme paremuse poole ning hoolime ja austame kaaskodanike olgu, milline tahes teine, kui pole teda süüdi mõistetud ega teo võimetuks tunnistatud. Nii kaua on tal õigus oma arvamusele ja mõtlemisele

Mäss meie Eesti riigi vabaduse, minevikku ja tulevikku vastu

Kõige pealt toon ajaloost fakte, mis on venelased meie maal teinud, kes tembeldavad meid fašistideks, kuid ise rüüstavad meie riigi pealinna, kus nad ise elavad ja töötavad. Paraku tuleb tõde Te saite jälle hakkama. Ajalugu kord jälle ja jälle. Millal on meid vallutatud ja rüüstatud!!!

1030. aastal vallutasid linna Kiievi vürsti Jaroslav Targa väed.

1558.a 22. jaan- Vene vägede sissetungiga Tartu piiskopkonda algab Liivi sõda;
1560.a 20.aug- venelaste kätte langeb Viljandi- tugevaim ordulinnus Eesti alal;
1700.a 12.sept- Venelased alustavad Narva piiramist;
1704.a 12. juuli- Venelaste kätte langeb Tartu;
1710.a 29.sept- Tallinna kapituleerumisega on venelased kehtestanud ülemvõimu kogu Eestis;
1721.a Uusikaupunki rahuga loovutab Rootsi Eesti- ja Liivimaa Vene riigile;
1905 16.okt- Sõjavägi tulistab rahvademonstratsiooni Tallinnas;
1918 18.nov- Punaarmee rünnakuga Narvale algab Eesti Vabadussõda;
1940 17.juuni- Eesti okupeeritakse Punaarmee poolt
1941 14. juuni- Massiline küüditamine Balti riikidest
1949 25. märts- Suurküüditamine;
1991.a jaanuar ja augustis- NSV Liidu vägivallaaktid Balti riikides.

Ma ei taha öelda, et nüüd venelased on ainult meile halba teinud. Ajaloost on ikka võtta häid asju ka, mis on juhtunud nende võimu alal. Näiteks taasavatud Tartu ülikool, pärisorjusest vabastamine, esimesed oma keelsed ajalehed, esimesed teatrid ja laulupidu. Seda maad on räsinud ja rüüstanud ka teised riigid peale idanaabri. Kuid, mis toimus 26 ja 27 aprilli õhtul on taasiseseisvuse kõige jõhkram vägivallatsemine, mida olen oma silmaga oma riigis näinud. Kas tõesti on see pronkssõdur vene noortele nii tähtis, kes neil sõjas osales ja kas üldse osales. Minu teada peale meie kahte suurt küüditamist toodi Eestisse nii nimetatud võõrtööjõudu õigem oleks öelda, et taheti meid välja suretada. Eestlased on läbiaegade olnud vagased ja kannatud Ja peale seda ikka end vabaks saanud. Minu jaoks on see pronkssõdur see reamees, kes sõdis oma kodumaa eest, kus oli kommunistlik režiim, mille juhiks oli J. Stalin. Nad võitlesid enda vabaduse eest ja käsupeale ta ju oli sõdur ega ei tahtnud halba. Eks me kõik oleks seda teinud või teeme, kui meie kodusid põletakse, vangistaks nende pereliikmeid. Kõik ju täpselt sama sakslased, kes sõdisid oma fašistliku režiimijuhi A. Hitleri eest. Minu jaoks on mõlema riigijuhtide kuriteod taunitavad. Need riigid okupeerisid ja rasisid meie maad ja rahvast. Paraku venelaste hegemoonia kestis 50 aastat. Minu jaoks poleks olnud probleem, kui selle kuju juurde oleks toonud meie kaasmaalased lilli, seisatanud ja mõelnud minevikule, kellele seda keelata saab. Kas see on mälestamine ja oma võidu tähistamine, mida nemad seal tegid. jõid, karjusid NL propagandalike hüüdlauseid ja trappida oma võitjate kalmudel. Punaarmee sõdur oli venelaste vabastaja, kuid meie jaoks okupant ning rahva hävitaja. Ajalugu ei saa muuta ega olematuks teha. Meil tuleb sellega lepita ja õppida sellest. Kui kaitsta oma vabastaja, siis peaks lammutama oma kodulinna.Karmidel päevadel tegi Eesti Vabariigi valitus peaministri juhtimisel ainu õige otsuse, et see toimetati 26 öösel Tõnismäelt üles. Tänu eile riigijuhtidel, kes võtsid selle julge otsuse vastu. Paraku mõned, kes peavad end riigimeestes olid vait ja vaatasid pealt, mis toimub. Üks neist oli E. Savisaar, kes Eesti ühe suurema parteijuht, kes hakkas kritiseerima ning mõistis hukka selle teo. Nagu mulle üks tuttav ütles see on riigireetmine. Mina ütleksin, et see puht labane poliitiline käik, mis ei tohiks teha eestlane, kuid see juhtis ning seda tuleb avalikult taunida.

Kallid kaasmaalased olge eestlased, venelased , ukrainlased jne. Kui me elame seal riigis, siis peame austame seda riiki ja nende põliselanike. Meie põliselanikud peame ka austame neid rahvaid, kes siin elad ning nende kombeid. Kuid paraku rikkuvad asja kõik need märatsejad, vandalistid, vargad jne. Neid põhimõtteid. KÕIK POLE SELLISED!!!!

Vanasti oli taevas sinisem, rohi rohelisem ja lumi valgem

Kas tõesti oli vanasti tõesti taevas sinisem, rohi rohelisem ja lumi valgem? Minul tundus vanasti see lause vanemate inimeste käest kuidagi uhkustamisena. Kuid nüüd viimasel ajal tagasi vaadata oma noorpõlvel tundub nüüd tõesti, et oli tõesti parem. Kas iga põlvkonna vahetusega muutub elu kiiremaks ja karmikas? Minu arust on aeg käinud ikka ühtemoodi läbi sajandite juba, aga mis põhjustab kahte põhjust, mis muutub iga 25 aasta järgi umbes. Kui võrdlen oma lapsepõlve praeguste lastega, siis minu ajal sai ikka rohkem väljas jooksta, mängida, lugeda raamatuid (mis on minust mööda läinud) ning suhelda reaalselt. Paraku on tänapäeval lisanud palju uusi põnevaid asju arvutid, mobiiltelefonid. Vaatan järjest vähem on väikseid lapsi väljas tegelemas endega asjadega, mida meie omal ajal tegime. Kas tõesti on need kaasaeg suhtlemisvahendeid nii mõnusad. Peab siis noor inimene oma hästi- hästi palju tuttavaid., kellega suhelda. Tekkib küsimus kas tõesti neid omama või peaks hoopis oma vähe sõpru. Hästi mõnus oleks näiteks tavakirju kirjutada üksteisele ning oodata neid paar päev põnevusega. Kuid paraku elame me infoühiskonnas, kus maksab aeg- mugavus. Me oleme paljust ilma jäänud tänu mobiilsele suhtlemisele, mida kogesid meist vanemad inimesed. Miks mängivad noored arvutimänge, aga ei jookse väljas ega mängita pallimänge ega luurekaid. Mis ju hariks neid ja füüsiline vorm oleks tunduvalt parem. Vähem stressi ja pingeid. Varsti kaovad need huvitavad tegevused ajahõlma. Sellest oleks väga- väga kahju. Kokkuvõttes öelda võib tõesti, et meie ajal oli ka taevas sinisem, rohi rohelisem ja lumi valgem ja meist veel minevikku vaadata oli ta seda veel rohkem. Noored kasutada vanamoodsaid asju need on laheda pärast on mida meenuta oma pensionipõlves. Need võiksid olla pallimängud oma lähedaste sõpradega, koolikaaslastega., vaheta tavakirju oma vahel, kui oldaks kuskil kaugemal. Mitte chatiga mingites jutukates ja suhelda tutvumisportaalides seigelda. Uurige oma vanemate käest, kuidas neil käis vanasti asi. Neid jutte on päris põnev kuulata ja teeb kaedaks.

Kas me eestlased oleme sõja võitjad või kaotaja

Ma alustaks Eesti Vabariigi Presidendi tsitaadiga 2. veebruari kõnest, Estonia Kontsertsaalist. „ … / Natsismi purustamine – kui kogu Euroopa võit – väärib tähistamist. Kuid seejärel painutati pool Euroopat aastakümneteks Moskva võimu alla. See tähendas Eestile kaotusi ja kannatusi. Algul tapmisi, arreteerimisi ja küüditamisi, hiljem tagakiusamist, venestamist, hirmutamist ja vaimset vägivalda./…” loe kõne pikkemalt.

Kui eile võttis Riigikogu „keelatud rajatise kõrvaldamise seadus”, mis oma meile eestlastele tähtsad rolli ajaloos, kus me saame jätta hüvasti oma okupatsiooniga ning ei peaks vaatama, kuidas meid okupeerinud inimesed tähistavad oma võitu, mis tähendas meile vabaduse kaotamist 50 aastaks Mis toimus meie parlamendi ees oli minu jaoks tülgastav ning tekitas hinges kurbust., et venelased ei näe ajaloos tervik pilti. Eks kõigil on õigus oma nägemustele ning vaadetele, kuid arvestada tuleb ju selle riigi kodanikega, kes elavad siin ning on elanud rohkem läbi, kui need sisserännanud inimesed. Kus meid nimetakse fasmi pooldajateks jne.Tuletagem meelde, mis tegi J. Parsti tegu Lihula momendiga. See tähendas suuresti saksasõdurit, kuid mis võeti maha kuigi see oli meestele pühendatud, kes võitlesid punase okupatsiooni vastu. Kas venelased on unustanud, mis tehti selle ausambaga. Kas tõesti väike riik Eesti toetab, siis fasismi. Arvan, et mitte.Võib kuidagi mõista venelasi, kes võitlesid suure isamaasõjas ning neile oligi see suurt võit ja neil on õigus seda tähistada võiduna. Kas nad pead seda tegema Eesti Vabariigi Pealinna keskel seda kahtlen sügavalt, kus vehitakse punaste lippudega jne. See pole meie suhtes üldse aus. Ma ei poolda, et see „Aljoša” tuleks lammutada või õhku lasta, vaid tõesti viia ta, kuhugi, kus ei häiriks meid ning venelaseks saaks oma võite seal tähistada.Ükski sõdur ja lihtkodanik pole sõdades süüdi, sest selles on süü ainult meie riigijuhtides, kes mängivad oma suur mänge, suures liivakastis ning rahuldavad oma nõrkusi ja võimu ambitsioone. Nüüd hukka mõista see lihtne reamees, kes teeb musta tööd.